Kokkuvõte Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenustekasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuringust.
Erivajadustega inimesed vajavad sageli oma erivajadustest lähtuvalt suhtlemiseks toetavat e-keskkonda, samuti ka piisaval hulgal oskusi ja teadmisi internetis ja üldse arvutiga toimetulekul. IT tugilahendused võivad aidata puudega inimesi ühiskonda kaasata ning parandada nende kommunikatsioonivõimalusi.
Uuring näitas, et iga teisel puuetega inimesel on kodus arvuti ja alla pooltel on interneti ühendus. Põhimõtteliselt saavad kõik, kellel on vähemalt põhiharidus, enam-vähem samal määral hakkama vabaajaveetmisega arvuti ja interneti vahendusel. Noorte (18-29 a.) puudega inimeste elus on arvuti olemasolu ja regulaarne kasutamine laialt levinud - nad oskavad arvutit kasutada, neil on e-postiaadress. Tõusva vanusega kahaneb arvuti ja interneti tundmine - vaid üks neljast vastajast vanuserühmas 65 ja enam on kunagi kasutanud arvutit ja vaid üks viiendik oskab arvutit kasutada. Huvitav fakt on omakorda see, et läbi kogu uuringu paistab silma, kellel on juba midagi õpitud, tahab juurde õppida. Just nemad soovisid rohkem arvuti koolitusi.
Kõige suuremad probleemid ilmnesid arvuti ja internetiga nägemispuudega ja ka vaimupuudega inimestel. Nägemispuudega inimesed toovad välja: on lehekülgi, kus lugemisprogramm ei tööta; lugemisprogrammi on raske kasutada, kui osa teksti on pildi peal; vahel on interneti lehekülg liiga kirju ja liikuva graafikaga; nad ei saa klaviatuuri kasutada nii nagu lehekülg nõuab. Vaimupuudega inimeste arvuti kasutamine oleneb suurelt õppest.
Kõige sagedamini kasutatavad tugilahendused on ekraanilugeja, suurendusprogramm ja ekraaniluup.Veel kasutatakse ühe käe klaviatuuri, veebikaamerat, puutekuvarit, klaviatuuri reaktsiooniaja muutjat.
Kuna mitte igal puudega inimesel ei ole võimalik muretseda endale arvutit ja püsiühendust, on tehnoloogilisest seisukohast oluline ka ligipääs avalikuleinternetipunktile. Uuringust selgus, et paljudesse avalikesse internetipunktidesse ei ole võimalik ratastooliga siseneda, osades istutakse lausa puki otsas. Veel drastilisem on asi nägemispuudega inimeste jaoks. Tallinnas leidus vaid üks avalik internetipunkt, kus on nägemispuudega inimesele vajalik erivarustus.
Puudega inimeste erivajadusena arvuti kasutuse edendamisel tuleks nimetada kindlasti keskmisest suuremat koolitusvajadust, sest sageli on tegemist üldiselt halvemini integreerinud inimestega. Ka vajatav erivarustus, nii riist- kui tarkvara, nõuab, et seda osatakse kasutada. Positiivsena tuuakse vastajate poolt välja Tallinna Puuetega inimeste Koja poolt pakutavaid arvutitunde. Loodan, et kui aastal 2006 tehtud uuringus vastajatest ei omanud üle poole interneti ühendust, siis aastal 2010 on see olukord paranenud - kasvõi digilahenduste kaudu. Selge on see, et IT vallas on veel palju muuta ja arenguruumi, et erivajadustega inimesed saaksid rohkem kasutada e-keskkonda.
Allikas:
Ruussar, A.L., Kaljund, K., Joons, S. (2006) Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste kasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuring FocusIT OÜ [2010, september 3]
Tore, et olete tutvunud ühe uuringuraportiga, aga kuidas on selle uurimisaruande nimi? Palun selgitage välja, kuidas tuleb akadeemiliselt korrektselt kirja panna allikaid, mida saab lugeda internetist.
ReplyDeleteParandasin vea
ReplyDelete