Ül 6 Võrgusuhtluse eripärad

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi.

Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget. 2010. a. kevadel ähvardasid tuhanded inimesed Facebookist lahkuda, kuna nad ei pidanud oma privaatsust piisavalt kaitstuks. Sellest hoolimata ei suuda ükski teine suhtlusportaal Facebookile konkurentsi pakkuda. Ainsana kasvab Facebooki kõrval Twitteri kasutajate arv, mis läheneb 200-le miljonile. (Ratt, K.2010)

Facebooki rajas informaatika tudeng Mark Zuckenberg koos kaasõpilastega 2003 aastal Harvardi Ülikoolis. Idee sai alguse mõttest, kõrvutada kahte pilti. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest. (Hüüs 2010)

Liitumine on lihtne, peab vaid registreeruma avaleheküljel, lisama nime, e-maili aadressi, vabalt valitud salasõna ja sünnikuupäeva. Facebookiga liitumiseks peab olema vähemalt 13 aastat vana. Siis palutakse sul enda kohta natuke lähemalt kirjutada, lisada mõned pildid ning võimaluse korral importida sõprade nimikiri otsesuhtlustarkvarast (näiteks: MSN, Skype), millega oled varem liitunud.

Suhtlemine 

Facebook aitab leida kõik sama informatsiooni sisestanud inimesed, sealhulgas ilmselt ka mõne sinu klassi- või kursusekaaslase, ühiste hobide ja huvidega inimesed. See on tegelikult äärmiselt mugav, sest nii saab leida oma põhilised sõbrad Facebook’is kohe üles. Muidugi juhul, kui nad ise on registreerunud. Sotsiaalvõrgustikke võibki pidada suureks sõbra-sõprade omavahelisteks ühendusteks (Hüüs,S. 2010).

Üheks parimaks omaduseks Facebook´l, on suhtlemise võimalus kõigi inimestega. Seda nii otsesuhtlusvormis (nagu Messenger) kui ka e-kirja või lihtsalt märkme vormis, seejuures eeliseks võrreldes teiste samasuguste võrgustike ees on lihtsus. Näiteks otsesuhtlus: kui mina ja mu sõber on samal ajal Facebook’i lehel, saan temaga rääkima hakata. Alumisel ribal on näha sees olevaid kontakte ja klikkamine sõbra nimel avab vestlusakna ning nüüd saan alustada lihtsat vestlust.

Meelelahutus

Facebook’is leidub väga palju mänge. Sealjuures on enamik mänge üles ehitatud põhimõttel, et mida rohkem sõpru, seda lõbusam. Mänge on kõikvõimalikke erinevaid igale maitsele ning mängustiilile. Mängud kujutavad endast rakendust ehk veebitarkvara. 

Teated, tevitused

Facebook`s saab jätta meeldetuletusi, teavitada oma tegemistest, saab jälgida näiteks sõprade sünnipäevi või teisi tähtpäevi (kui nad on andmed sisestanud). Näiteks võid teavitada oma sõpru, et ootad neid külla ja nemad vstavad, kas saavad tulla.

Ohud ja probleemid

• Facebook on olnud seotud mitme kohtuasjaga, mille hagejaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. (Wikipedia)

• Ehkki Facebook lubab valida, kes näevad sinu profiili ja kes mitte, võib aeg-ajalt keegi ikkagi üritada sinu andmeid varastada. Facebook on üles ehitatud viisil, mis välistab võimaluse teada saada, kes on sinu ankeeti külastanud (Hüüs,S.2010).

• Facebookil on probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. (Wikipedia)

• Mitmed tööandjad on Facebook`i tööjuures keelustanud, kuna kuritarvitatakse tööaega lihtsa suhtlemisega. 

• Sõprade erinevad rakenduste teated võivad muutuda ülekoormavaks. Niisamuti saavad kasutajad lisada kuulutusi. 

• Kuna registreeruda võivad ka ettevõtted, on pidev reklaam ja erinevad teated tüütav ja  koormav.

Kokkuvõtvalt

Facebook'i plussid/võimalus:

• lisada sõpru ja nendega rääkida (suhtluses püsida vms)
• lisada pilte ja videosi
• hea ajaveetmis koht (mängud, testid jms.)
• teada saada uutest sõprade või gruppide sündmustest, üritustest.
• meeles pidada sõprade sünnipäevi
• suur reklaam firmadele

Facebook'i miinused:

• paljudes töökohtades tekitab töötajate poolset ajaraisku(http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook)
• privaatsussätted

Kasutatud allikad:  

Hüüs, S. (2010). Mis on Facebook ja mida seal tehakse [2010, oktoober 2].

http://www.digitark.ee/?p=2576&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A 

Ratt, K. (2010). Facebooki kasutajate arv jõudis poole miljardini [2010, oktoober 2].

http://www.e24.ee/index.php?id=290362&print=1                                     

 http://www.et.wikipedia.org/wiki/Facebook  [2010, oktoober 2].

Ül 2 Koduleht

http://www.annaabi.com/ojassalu/

Ül 4 Tugilahendused

Tehnoloogilisi erilahendusi vajavad eeskätt liikumis- ja koordinatsioonipuuetega inimesed. Arvutihiir on tihti liikumispuudega arvutikasutaja üks peamisi komistuskive. Hea abiline sellisel juhul on morsesisend. Morset võib arvutisse sisestada enam-vähem traditsioonilisel viisil morsevõtmega (mis sisuliselt on erikujuline lüliti), kuid sageli kasutatakse selleks ka puhumistoru (ingl k.puff switch). Torusse puhutavad õhuimpulsid registreeritakse punktide ja kriipsudena vastavalt nende pikkusele ning transleeritakse sümboliteks. Tänapäevane kahepoolse toimega puhumistoru (ingl. k. sip-and-puff switch) võimaldab oskajal inimesel sisestada teksti üsna arvestatava kiirusega.

Liikumispuudega inimestele on tugitehnoloogia vallas loodud äärmiselt palju erinevaid lahendusi. Ehkki paljudel juhtudel taandub probleem sobiva sisendseadme leidmisele, võib mõnel juhul olla tarvis ka eritarkvara. Mida raskem on puue või mida enam komponente on liitpuudel, seda rohkem tuleb sobivaima lahenduse leidmisel tööd teha. (Kikkas, K. 2009)

Suuga juhitav hiir

"Sip-N-Puff" suuga juhitav juhtkang võimaldab halvatud inimestel lihtsal ja efektiivsel viisil kontrollida hiire liigutusi ja aitab lihtsamini teostada hiire ülesandeid. Selle juhtkangi liigutused ja operatsioonid on sarnased suu liigutusele. Ekraanikursor liigub vastavalt juhtkangi juhistele. Näiteks, kui kasutaja tahab kursorit liigutada vasakule, peab ta juhtkangi suuga ka vasakule liigutama. Hiirenupu vajutus on saavutatud juhtkangi pahvimiste ja sõõmudega. Põhiliselt toimib see nagu tavaline joogikõrs.

Peaga jälgitav hiir

Peaga jälgitav tehnoloogia on alternatiiv hiirele, mis võimaldab inimesel kontrollida kursori liigutusi, kasutades ainult oma pea liigutusi. Peaga jälgitav seade saadab signaali arvutimonitorilt ja jälgib radarit, mis on paigutatud kasutaja pähe või prillidele. Kui peaga jälgitav seade on seadistatud, peegeldab kasutaja pealiigutus seda, kuhu ekraanikursor liigub. Liigutades pead vasakule, liigub hiir vasakule ning liigutades pead paremale, liigub hiir ka selles suunas. Seade tagab individuaalset kontrolli hiire liigutuste üle, kuid ei võimalda hiirevajutuse funktsiooni. Dwell Select on abistav programm peaga jälgitava süsteemi jaoks, mis võimaldab kasutajal teha hiire klikki ka lohistus-lukustus funktsiooni. Teine toetav programm töötab kui ekraanipealne klaviatuur, võimaldades kasutajal trükkida informatsiooni taotlustesse ja e-maili ning sõnatöötlust välistamaks tavalise klaviatuuri vajalikkust.

Kasutatud kirjandus:

Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia
[2010, september 12]

Assistive Technology Aword. (2007). What is a Head tracking Mouse [2010, september 12]

http://www.axistive.com/what-is-a-head-tracking-mouse-.html