Ül 3 IT rollist erivajadusega inimestele

Kokkuvõte Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenustekasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuringust.

Erivajadustega inimesed vajavad sageli oma erivajadustest lähtuvalt suhtlemiseks toetavat e-keskkonda, samuti ka piisaval hulgal oskusi ja teadmisi internetis ja üldse arvutiga toimetulekul. IT tugilahendused võivad aidata puudega inimesi ühiskonda kaasata ning parandada nende kommunikatsioonivõimalusi.

Uuring näitas, et iga teisel puuetega inimesel on kodus arvuti ja alla pooltel on interneti ühendus. Põhimõtteliselt saavad kõik, kellel on vähemalt põhiharidus, enam-vähem samal määral hakkama vabaajaveetmisega arvuti ja interneti vahendusel. Noorte (18-29 a.) puudega inimeste elus on arvuti olemasolu ja regulaarne kasutamine laialt levinud - nad oskavad arvutit kasutada, neil on e-postiaadress. Tõusva vanusega kahaneb arvuti ja interneti tundmine - vaid üks neljast vastajast vanuserühmas 65 ja enam on kunagi kasutanud arvutit ja vaid üks viiendik oskab arvutit kasutada. Huvitav fakt on omakorda see, et läbi kogu uuringu paistab silma, kellel on juba midagi õpitud, tahab juurde õppida. Just nemad soovisid rohkem arvuti koolitusi.

Kõige suuremad probleemid ilmnesid arvuti ja internetiga nägemispuudega ja ka vaimupuudega inimestel. Nägemispuudega inimesed toovad välja: on lehekülgi, kus lugemisprogramm ei tööta; lugemisprogrammi on raske kasutada, kui osa teksti on pildi peal; vahel on interneti lehekülg liiga kirju ja liikuva graafikaga; nad ei saa klaviatuuri kasutada nii nagu lehekülg nõuab. Vaimupuudega inimeste arvuti kasutamine oleneb suurelt õppest.

Kõige sagedamini kasutatavad tugilahendused on ekraanilugeja, suurendusprogramm ja ekraaniluup.Veel kasutatakse ühe käe klaviatuuri, veebikaamerat, puutekuvarit, klaviatuuri reaktsiooniaja muutjat.

Kuna mitte igal puudega inimesel ei ole võimalik muretseda endale arvutit ja püsiühendust, on tehnoloogilisest seisukohast oluline ka ligipääs avalikuleinternetipunktile. Uuringust selgus, et paljudesse avalikesse internetipunktidesse ei ole võimalik ratastooliga siseneda, osades istutakse lausa puki otsas. Veel drastilisem on asi nägemispuudega inimeste jaoks. Tallinnas leidus vaid üks avalik internetipunkt, kus on nägemispuudega inimesele vajalik erivarustus.

Puudega inimeste erivajadusena arvuti kasutuse edendamisel tuleks nimetada kindlasti keskmisest suuremat koolitusvajadust, sest sageli on tegemist üldiselt halvemini integreerinud inimestega. Ka vajatav erivarustus, nii riist- kui tarkvara, nõuab, et seda osatakse kasutada. Positiivsena tuuakse vastajate poolt välja Tallinna Puuetega inimeste Koja poolt pakutavaid arvutitunde. Loodan, et kui aastal 2006 tehtud uuringus vastajatest ei omanud üle poole interneti ühendust, siis aastal 2010 on see olukord paranenud - kasvõi digilahenduste kaudu. Selge on see, et IT vallas on veel palju muuta ja arenguruumi, et erivajadustega inimesed saaksid rohkem kasutada e-keskkonda.

Allikas:

Ruussar, A.L., Kaljund, K., Joons, S. (2006) Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste kasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuring  FocusIT OÜ [2010, september 3]

http://www.tallinnakoda.ee/site/data/raport_311206.pdf 

Ül.1 Erivajadused läbi aegade

Puue kui tabu

Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes („vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne.) Tegemist oli topeltprobleemiga: objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ning subjektiivselt pandi „teistsugune“nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus olukorda muuta, jäi inimene ikkagi paariaks. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)

Kahjuks saab tuua näiteid ka tänapäevast, kus puudega inimesed kogevad müistmatust ja ükskõiksust:

"Olen liiklusõnnetuse ohver ja üle 15 aasta olnud ratastoolis. Kes on vähegi teistsugune, sellesse suhtub teine eestlane kui kaltsu, kes võiks pigem olemata olla," lausus mees murduval häälel. Mees kõneles, et otse näkku ei julgevat keegi midagi öelda. Aitab pilkude lugemisestki. Ta juhtus kord oma korterisse kuulma, kuidas trepikojas arutlesid kaks sama maja elanikku."No ma ei tea, miks ei võiks sellised inimesed eraldi elada. Majades, mis nende jaoks ehitatud. Vana isa käib iga päev siin ja toob söögi. Välja pääseb vaid siis, kui sõbrad mitmekesi tulevad ja ratastooliga alla viivad," rääkis üks. http://www.24tundi.ee/?id=88260 

Puue kui tervisehäire 

Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.(K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)

Veel lähiminevikus võis leida arusaama, et puudega inimene on nagu haige. Teda ei ole vaja õpetada, ta ei saa nagunii eluga hakkama. Tema eest tuleb hoolt kanda, kõik eest ära teha.

Tänu teadusele on siiski jõutud arusaamisele, et puuet ei ole võimalik ravida, kuid on võimalik kohandada keskkonda nii,et puudega inimene saaks tunda end täisväärtusliku inimesena.

Puue kui ühiskonna probleem

XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada.

Ideaalne on ühiskond, kus igale inimesele - olenemata tema eripärast (puudest) või rassist, usust, vaadetest, päritolust, on garanteeritud võrdväärselt inimväärikas elu. Paraku on puuetega inimestel vaja rohkem võidelda oma iseseisvuse ja sõltumatuse eest. Sageli peavad nad tundma keskkonna tõrjuvat hoiakut ja hoolimatust. Näiteks: Erivajadustega inimesel on raske otsust langetada pere planeerimisel, kas last üleüldse perre muretseda ja kuidas lapsega hakkama saada. Sageli puutuvad puudega lapsevanemad ning puudega noored, kes soovivad peret luua kokku nii kaaskodanike, kui ametnike, arstide, haridustöötajate, nõustajate ja teiste professionaalide negatiivsete hoiakutega. Seetõttu on erivajadustega inimestel sageli raskem perekonnaelu alustada ja suhteid hoida. Ometi ei ole erivajadustega naistele/meestele keelatud saada last/lapsi ning olla armastav ja hooliv lapsevanem (Füüsiliste puuetega lastevanemate ja nende laste sotsiaalse toimetuleku parandamine, 2004). Soovitan lugeda uurimust teemal "Liikumispuudega naiste toimetulek emana.. http://www.epnu.ee/index.php?1,52

Puue kui eluviis

Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)

Puue ei tohi muuta inimest heidikuks. Iga inimene peaks olema õnnelik, lähtuvalt inimesest, mida tal õnneks on vaja. Puudega inimesed räägivad ise, et puue ei ole haigus ega õnnetus vaid on eluviis. Soovitan lugeda linki saatest Puutepunkt http://www.vedur.ee/puutepunkt/?id=37&op=body

Kasutatud materjalid:
Kikkas, K Puue, puue ja puue EVIMÜ 2. loeng [2010, august 24]
http://www.24tundi.ee/?id=88260  [2010, august 24]

http://www.epnu.ee/index.php?1,52 [2010, august 24]
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?id=37&op=body [2010, august 24]