Ül 7 Enesehinnang

Antud kursus andis mulle palju uusi kogemusi ja teadmisi. Kuigi oleme eripedagoogikat õppinud ja põhjalikult käsitlenud, sain ka siin kursusel antud valdkonnas uut infot. Tutvusin sellealaste uute interneti lehekülgedega.

Tänu infotehnoloogia arengule saab muuta erivajadustega inimeste elu.Tugilahendused, mida tänapäeva tehnoloogia võimaldab on kohati uskumatud. Küll tuleb tõdeda asajolu, mida raskem on puue, seda rohkem tuleb õige lahenduse leidmisel tööd teha. Eestis on tugilahenduste võimaluste pakkumisega lood veel kehvavõitu.

Tegelikult lugedes Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste kasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuringu raportit, tuli välja, et puuetega inimesed ei saa kasutada interneti punkte. Ei ole kohandatud nende vajadustele ja ei ole vastavaid abivahendeid: näiteks nägemis- või kuulmispuuetega inimestele.

Väljaspool Tallinnat on ilmselt olukord veel halvem. Õnneks on olemas interneti suhtlusvõrgustikud. Uurides Facebook`i võimalusi leidsin endalegi uusi võimalusi, mida pole siiani kasutanud. Kõige tähtsam, ma teadvustasin endale, mis on selliste suurte võrgustike ohud. Saan edaspidi jagada kogemusi ka erivajadustega inimestele, olema ettevaatlik oma andmete avalikustamisel, autori kaitsel jms.

Probleemiks osutus kodulehe tegemine.Veebilehekülje loomine eeldab keskmiselt suuremaid taedmisi IT vallas ja teatud tehnilist taipu. Samas ei saa seda eeldada, et kõik inimesed suudaksid arusaada seoste loomisest arvutimaailmas, nagu ei suuda teised maalida, hästi laulda või aru majandusterminitest. Inimesed on erinevad. Kuna ma iseseisvalt ei saanud antud ülesande lahendamisega hakkama, otsisin endale juhendaja. Jälgides tema näpunäited, sai ju midagi tehtud. Kuid miks ja mille jaoks ma tähti ja numbreid ritta seadsin, ei ole ma siiani lõpunui aru saanud. Kuid ettekujutus, kuidas veebilehekülgi luuakse on olemas.

Ül 5 Ligipääsetav internet

Analüüsin Katrini kodulehte http://katitamm.onepagefree.com/?id=5502&  dok.tüüp XHTML 1.1

Lehekülg vastab W3C standardile Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi (http://validator.w3.org./)

Erivajadusteorientatsiooniga validaator (http://validator.w3.org./) leidis 3 viga.

Kolm omavahel lingitud faili ning üks ühine CSS-fail

Väga hea mõte luua koduleht HEV-st, mis annab edaspidi võimalusi palju uut erialast infot kokku koguda. Koduleht on hetkel veel vähe informatiivne, kuid ilmselt ongi eesmärk seda järjest täiendada. Kindlasti peaks lisama vajalikke linke ja viiteid seadustest ja rehabilitatsiooni võimalustest.

Taustavärv on hajuv, võiks olla selgem ja kontrastsem. Hajuv oranž on väga ilus ja huvitav, kuid mitte eriti sobiv näiteks nägemispuudega või tähelepanuhäirega inimesele.Väsitab silmi ja tõmbab liigset tähelepanu.

Loodud on fail kontaktide jaoks, mis on hetkel tühi.

Arvan, et Katrinil on kodulehe loomine väga hästi õnnestunud. Kindlasti ta täiendab seda ning edaspidi loodan leida sealt huvitavat erialast infot.

Ül 6 Võrgusuhtluse eripärad

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi.

Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget. 2010. a. kevadel ähvardasid tuhanded inimesed Facebookist lahkuda, kuna nad ei pidanud oma privaatsust piisavalt kaitstuks. Sellest hoolimata ei suuda ükski teine suhtlusportaal Facebookile konkurentsi pakkuda. Ainsana kasvab Facebooki kõrval Twitteri kasutajate arv, mis läheneb 200-le miljonile. (Ratt, K.2010)

Facebooki rajas informaatika tudeng Mark Zuckenberg koos kaasõpilastega 2003 aastal Harvardi Ülikoolis. Idee sai alguse mõttest, kõrvutada kahte pilti. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest. (Hüüs 2010)

Liitumine on lihtne, peab vaid registreeruma avaleheküljel, lisama nime, e-maili aadressi, vabalt valitud salasõna ja sünnikuupäeva. Facebookiga liitumiseks peab olema vähemalt 13 aastat vana. Siis palutakse sul enda kohta natuke lähemalt kirjutada, lisada mõned pildid ning võimaluse korral importida sõprade nimikiri otsesuhtlustarkvarast (näiteks: MSN, Skype), millega oled varem liitunud.

Suhtlemine 

Facebook aitab leida kõik sama informatsiooni sisestanud inimesed, sealhulgas ilmselt ka mõne sinu klassi- või kursusekaaslase, ühiste hobide ja huvidega inimesed. See on tegelikult äärmiselt mugav, sest nii saab leida oma põhilised sõbrad Facebook’is kohe üles. Muidugi juhul, kui nad ise on registreerunud. Sotsiaalvõrgustikke võibki pidada suureks sõbra-sõprade omavahelisteks ühendusteks (Hüüs,S. 2010).

Üheks parimaks omaduseks Facebook´l, on suhtlemise võimalus kõigi inimestega. Seda nii otsesuhtlusvormis (nagu Messenger) kui ka e-kirja või lihtsalt märkme vormis, seejuures eeliseks võrreldes teiste samasuguste võrgustike ees on lihtsus. Näiteks otsesuhtlus: kui mina ja mu sõber on samal ajal Facebook’i lehel, saan temaga rääkima hakata. Alumisel ribal on näha sees olevaid kontakte ja klikkamine sõbra nimel avab vestlusakna ning nüüd saan alustada lihtsat vestlust.

Meelelahutus

Facebook’is leidub väga palju mänge. Sealjuures on enamik mänge üles ehitatud põhimõttel, et mida rohkem sõpru, seda lõbusam. Mänge on kõikvõimalikke erinevaid igale maitsele ning mängustiilile. Mängud kujutavad endast rakendust ehk veebitarkvara. 

Teated, tevitused

Facebook`s saab jätta meeldetuletusi, teavitada oma tegemistest, saab jälgida näiteks sõprade sünnipäevi või teisi tähtpäevi (kui nad on andmed sisestanud). Näiteks võid teavitada oma sõpru, et ootad neid külla ja nemad vstavad, kas saavad tulla.

Ohud ja probleemid

• Facebook on olnud seotud mitme kohtuasjaga, mille hagejaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. (Wikipedia)

• Ehkki Facebook lubab valida, kes näevad sinu profiili ja kes mitte, võib aeg-ajalt keegi ikkagi üritada sinu andmeid varastada. Facebook on üles ehitatud viisil, mis välistab võimaluse teada saada, kes on sinu ankeeti külastanud (Hüüs,S.2010).

• Facebookil on probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. (Wikipedia)

• Mitmed tööandjad on Facebook`i tööjuures keelustanud, kuna kuritarvitatakse tööaega lihtsa suhtlemisega. 

• Sõprade erinevad rakenduste teated võivad muutuda ülekoormavaks. Niisamuti saavad kasutajad lisada kuulutusi. 

• Kuna registreeruda võivad ka ettevõtted, on pidev reklaam ja erinevad teated tüütav ja  koormav.

Kokkuvõtvalt

Facebook'i plussid/võimalus:

• lisada sõpru ja nendega rääkida (suhtluses püsida vms)
• lisada pilte ja videosi
• hea ajaveetmis koht (mängud, testid jms.)
• teada saada uutest sõprade või gruppide sündmustest, üritustest.
• meeles pidada sõprade sünnipäevi
• suur reklaam firmadele

Facebook'i miinused:

• paljudes töökohtades tekitab töötajate poolset ajaraisku(http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook)
• privaatsussätted

Kasutatud allikad:  

Hüüs, S. (2010). Mis on Facebook ja mida seal tehakse [2010, oktoober 2].

http://www.digitark.ee/?p=2576&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A 

Ratt, K. (2010). Facebooki kasutajate arv jõudis poole miljardini [2010, oktoober 2].

http://www.e24.ee/index.php?id=290362&print=1                                     

 http://www.et.wikipedia.org/wiki/Facebook  [2010, oktoober 2].

Ül 2 Koduleht

http://www.annaabi.com/ojassalu/

Ül 4 Tugilahendused

Tehnoloogilisi erilahendusi vajavad eeskätt liikumis- ja koordinatsioonipuuetega inimesed. Arvutihiir on tihti liikumispuudega arvutikasutaja üks peamisi komistuskive. Hea abiline sellisel juhul on morsesisend. Morset võib arvutisse sisestada enam-vähem traditsioonilisel viisil morsevõtmega (mis sisuliselt on erikujuline lüliti), kuid sageli kasutatakse selleks ka puhumistoru (ingl k.puff switch). Torusse puhutavad õhuimpulsid registreeritakse punktide ja kriipsudena vastavalt nende pikkusele ning transleeritakse sümboliteks. Tänapäevane kahepoolse toimega puhumistoru (ingl. k. sip-and-puff switch) võimaldab oskajal inimesel sisestada teksti üsna arvestatava kiirusega.

Liikumispuudega inimestele on tugitehnoloogia vallas loodud äärmiselt palju erinevaid lahendusi. Ehkki paljudel juhtudel taandub probleem sobiva sisendseadme leidmisele, võib mõnel juhul olla tarvis ka eritarkvara. Mida raskem on puue või mida enam komponente on liitpuudel, seda rohkem tuleb sobivaima lahenduse leidmisel tööd teha. (Kikkas, K. 2009)

Suuga juhitav hiir

"Sip-N-Puff" suuga juhitav juhtkang võimaldab halvatud inimestel lihtsal ja efektiivsel viisil kontrollida hiire liigutusi ja aitab lihtsamini teostada hiire ülesandeid. Selle juhtkangi liigutused ja operatsioonid on sarnased suu liigutusele. Ekraanikursor liigub vastavalt juhtkangi juhistele. Näiteks, kui kasutaja tahab kursorit liigutada vasakule, peab ta juhtkangi suuga ka vasakule liigutama. Hiirenupu vajutus on saavutatud juhtkangi pahvimiste ja sõõmudega. Põhiliselt toimib see nagu tavaline joogikõrs.

Peaga jälgitav hiir

Peaga jälgitav tehnoloogia on alternatiiv hiirele, mis võimaldab inimesel kontrollida kursori liigutusi, kasutades ainult oma pea liigutusi. Peaga jälgitav seade saadab signaali arvutimonitorilt ja jälgib radarit, mis on paigutatud kasutaja pähe või prillidele. Kui peaga jälgitav seade on seadistatud, peegeldab kasutaja pealiigutus seda, kuhu ekraanikursor liigub. Liigutades pead vasakule, liigub hiir vasakule ning liigutades pead paremale, liigub hiir ka selles suunas. Seade tagab individuaalset kontrolli hiire liigutuste üle, kuid ei võimalda hiirevajutuse funktsiooni. Dwell Select on abistav programm peaga jälgitava süsteemi jaoks, mis võimaldab kasutajal teha hiire klikki ka lohistus-lukustus funktsiooni. Teine toetav programm töötab kui ekraanipealne klaviatuur, võimaldades kasutajal trükkida informatsiooni taotlustesse ja e-maili ning sõnatöötlust välistamaks tavalise klaviatuuri vajalikkust.

Kasutatud kirjandus:

Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia
[2010, september 12]

Assistive Technology Aword. (2007). What is a Head tracking Mouse [2010, september 12]

http://www.axistive.com/what-is-a-head-tracking-mouse-.html 

Ül 3 IT rollist erivajadusega inimestele

Kokkuvõte Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenustekasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuringust.

Erivajadustega inimesed vajavad sageli oma erivajadustest lähtuvalt suhtlemiseks toetavat e-keskkonda, samuti ka piisaval hulgal oskusi ja teadmisi internetis ja üldse arvutiga toimetulekul. IT tugilahendused võivad aidata puudega inimesi ühiskonda kaasata ning parandada nende kommunikatsioonivõimalusi.

Uuring näitas, et iga teisel puuetega inimesel on kodus arvuti ja alla pooltel on interneti ühendus. Põhimõtteliselt saavad kõik, kellel on vähemalt põhiharidus, enam-vähem samal määral hakkama vabaajaveetmisega arvuti ja interneti vahendusel. Noorte (18-29 a.) puudega inimeste elus on arvuti olemasolu ja regulaarne kasutamine laialt levinud - nad oskavad arvutit kasutada, neil on e-postiaadress. Tõusva vanusega kahaneb arvuti ja interneti tundmine - vaid üks neljast vastajast vanuserühmas 65 ja enam on kunagi kasutanud arvutit ja vaid üks viiendik oskab arvutit kasutada. Huvitav fakt on omakorda see, et läbi kogu uuringu paistab silma, kellel on juba midagi õpitud, tahab juurde õppida. Just nemad soovisid rohkem arvuti koolitusi.

Kõige suuremad probleemid ilmnesid arvuti ja internetiga nägemispuudega ja ka vaimupuudega inimestel. Nägemispuudega inimesed toovad välja: on lehekülgi, kus lugemisprogramm ei tööta; lugemisprogrammi on raske kasutada, kui osa teksti on pildi peal; vahel on interneti lehekülg liiga kirju ja liikuva graafikaga; nad ei saa klaviatuuri kasutada nii nagu lehekülg nõuab. Vaimupuudega inimeste arvuti kasutamine oleneb suurelt õppest.

Kõige sagedamini kasutatavad tugilahendused on ekraanilugeja, suurendusprogramm ja ekraaniluup.Veel kasutatakse ühe käe klaviatuuri, veebikaamerat, puutekuvarit, klaviatuuri reaktsiooniaja muutjat.

Kuna mitte igal puudega inimesel ei ole võimalik muretseda endale arvutit ja püsiühendust, on tehnoloogilisest seisukohast oluline ka ligipääs avalikuleinternetipunktile. Uuringust selgus, et paljudesse avalikesse internetipunktidesse ei ole võimalik ratastooliga siseneda, osades istutakse lausa puki otsas. Veel drastilisem on asi nägemispuudega inimeste jaoks. Tallinnas leidus vaid üks avalik internetipunkt, kus on nägemispuudega inimesele vajalik erivarustus.

Puudega inimeste erivajadusena arvuti kasutuse edendamisel tuleks nimetada kindlasti keskmisest suuremat koolitusvajadust, sest sageli on tegemist üldiselt halvemini integreerinud inimestega. Ka vajatav erivarustus, nii riist- kui tarkvara, nõuab, et seda osatakse kasutada. Positiivsena tuuakse vastajate poolt välja Tallinna Puuetega inimeste Koja poolt pakutavaid arvutitunde. Loodan, et kui aastal 2006 tehtud uuringus vastajatest ei omanud üle poole interneti ühendust, siis aastal 2010 on see olukord paranenud - kasvõi digilahenduste kaudu. Selge on see, et IT vallas on veel palju muuta ja arenguruumi, et erivajadustega inimesed saaksid rohkem kasutada e-keskkonda.

Allikas:

Ruussar, A.L., Kaljund, K., Joons, S. (2006) Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste kasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuring  FocusIT OÜ [2010, september 3]

http://www.tallinnakoda.ee/site/data/raport_311206.pdf 

Ül.1 Erivajadused läbi aegade

Puue kui tabu

Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes („vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne.) Tegemist oli topeltprobleemiga: objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ning subjektiivselt pandi „teistsugune“nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus olukorda muuta, jäi inimene ikkagi paariaks. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)

Kahjuks saab tuua näiteid ka tänapäevast, kus puudega inimesed kogevad müistmatust ja ükskõiksust:

"Olen liiklusõnnetuse ohver ja üle 15 aasta olnud ratastoolis. Kes on vähegi teistsugune, sellesse suhtub teine eestlane kui kaltsu, kes võiks pigem olemata olla," lausus mees murduval häälel. Mees kõneles, et otse näkku ei julgevat keegi midagi öelda. Aitab pilkude lugemisestki. Ta juhtus kord oma korterisse kuulma, kuidas trepikojas arutlesid kaks sama maja elanikku."No ma ei tea, miks ei võiks sellised inimesed eraldi elada. Majades, mis nende jaoks ehitatud. Vana isa käib iga päev siin ja toob söögi. Välja pääseb vaid siis, kui sõbrad mitmekesi tulevad ja ratastooliga alla viivad," rääkis üks. http://www.24tundi.ee/?id=88260 

Puue kui tervisehäire 

Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.(K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)

Veel lähiminevikus võis leida arusaama, et puudega inimene on nagu haige. Teda ei ole vaja õpetada, ta ei saa nagunii eluga hakkama. Tema eest tuleb hoolt kanda, kõik eest ära teha.

Tänu teadusele on siiski jõutud arusaamisele, et puuet ei ole võimalik ravida, kuid on võimalik kohandada keskkonda nii,et puudega inimene saaks tunda end täisväärtusliku inimesena.

Puue kui ühiskonna probleem

XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada.

Ideaalne on ühiskond, kus igale inimesele - olenemata tema eripärast (puudest) või rassist, usust, vaadetest, päritolust, on garanteeritud võrdväärselt inimväärikas elu. Paraku on puuetega inimestel vaja rohkem võidelda oma iseseisvuse ja sõltumatuse eest. Sageli peavad nad tundma keskkonna tõrjuvat hoiakut ja hoolimatust. Näiteks: Erivajadustega inimesel on raske otsust langetada pere planeerimisel, kas last üleüldse perre muretseda ja kuidas lapsega hakkama saada. Sageli puutuvad puudega lapsevanemad ning puudega noored, kes soovivad peret luua kokku nii kaaskodanike, kui ametnike, arstide, haridustöötajate, nõustajate ja teiste professionaalide negatiivsete hoiakutega. Seetõttu on erivajadustega inimestel sageli raskem perekonnaelu alustada ja suhteid hoida. Ometi ei ole erivajadustega naistele/meestele keelatud saada last/lapsi ning olla armastav ja hooliv lapsevanem (Füüsiliste puuetega lastevanemate ja nende laste sotsiaalse toimetuleku parandamine, 2004). Soovitan lugeda uurimust teemal "Liikumispuudega naiste toimetulek emana.. http://www.epnu.ee/index.php?1,52

Puue kui eluviis

Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)

Puue ei tohi muuta inimest heidikuks. Iga inimene peaks olema õnnelik, lähtuvalt inimesest, mida tal õnneks on vaja. Puudega inimesed räägivad ise, et puue ei ole haigus ega õnnetus vaid on eluviis. Soovitan lugeda linki saatest Puutepunkt http://www.vedur.ee/puutepunkt/?id=37&op=body

Kasutatud materjalid:
Kikkas, K Puue, puue ja puue EVIMÜ 2. loeng [2010, august 24]
http://www.24tundi.ee/?id=88260  [2010, august 24]

http://www.epnu.ee/index.php?1,52 [2010, august 24]
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?id=37&op=body [2010, august 24]